Unustasin su sülle oma pea.
Täna tulin teda tagasi paluma.
Teed suured silmad ja ütled: pole näinud!
Valetad või?
Või kui sul on õigus,
Kus kulgesid siis tol tunnil,
Kui oli su süles mu pea
Ja me kirgastusime rahhu?
Nüüd sa ei tea…?
Või on see ehk unustamine?
Sest inimlikest inimlikum ju
Unustamine on!
Päev tuleb, kunas ilmsus
Kõik ununeb unne nagu toona,
Mil pea sinu sülle ma
Andsin ja unustasin…
